UURIMUS EESTS PAKUTAVATE MULTŠIDE, VÄETISTE, GEOSÜNTEETIDE JA KATTEKANGASTE NING NENDE OMADUSTE JA KASUTAMISE KOHTA

UURIMUS EESTS PAKUTAVATE MULTŠIDE,  VÄETISTE, GEOSÜNTEETIDE JA KATTEKANGASTE NING NENDE OMADUSTE JA KASUTAMISE KOHTA

1. Eestis pakutavad multšid, nende omadused ja kasutamine

Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7 cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.

Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda, kui tegemist on nn. dekoratiivmultšiga taimede all. Multšid jagunevad kaheks: lagunevad (aja pikku muutuvad ise mullaks) ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks siis 2-4 aasta järel uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).

1.1 Mittelagunevad multšid

• Kergkruus-  pannakse pottidesse või rennidesse kui lillemulla drenaažilisandit. See parendab niiskuse- ja õhu tsirkuleerimist, hoiab niiskust, ei lase mullapinnasele tekkida hallitust.  Kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)

• Liiv - hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.

• Paekivi killustik - värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.

• Graniit killustik-  erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.

• Dekoratiivkivid ja killustikud- 5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.

• Teokarbid-  mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).

1.2 Lagunevad multšid

• Männikooremultš-  on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam).

• Sõnnik- kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.

• Puulehed- sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.

• Turvas- , on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.

• Saepuru- samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik).

• Niidus e. niidetud muruhein-  niitmise käigus saate kogujasse niidust millega saaks katta 1-2 m2 pinda. Seega terve niitmishooaja jooksul u. 150m2 multśimaterjali.

• Adru - juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali.

• Pilliroog- mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.

• Põhk-  esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul. Hinnalt üks odavamaid.

Kuna töötan ise aianduspoes, siis uurisin Võru kaubaduses pakutavaid erinevaid mulšivariante. Pakkuda on hetkel mittelagunevatest multšidest kergkruusa erineva suurusega pakkides, dekoratiivkivisid ja dekoratiivkillustikku. Lagunevatest multšidest on võimalik osta männikooremultši ja turvast. Seega Võrus pakutav multšivalik ei ole pregu eriti rikkalik. Arvan et, kevadhooaja saabudes see kindlasti täieneb.

Oma aias olen kasutanud puiduhaket lillepeenarde multšimisel. Kultuurmustikaistanduse peenravahede multšina olen kasutanud algselt turvast, hiljem olen multšinud ka saepuru ning puulehtedega, samuti olen kasutanud puiduhaket.  Puiduhaket olen valmistanud ise, kuna majapidamises on olemas oksapurustaja.

Oma kogemustest hindangi kõige paremaks multšimaterjaliks puiduhaket (kaubanduses männikooremultš), sest minuarvates takistab ta päris tugevalt umbrohu levikut ning on ka hea niiskuse hoidja.

Kindlasti on visuaalselt ilus peenrakattemultšina kasutada kauneid dekoratiivkive, killustikku või miks mitte teokarpe. Kahjuks on need multšid hinnaklassilt suhteliselt kallid, ning minu aias nad kasutusel ei ole.

2. Eestis pakutavad väetised, nende omadused ja kasutamine

Väetis soodustab taimede arengut ja kasvu.

Eesti kaubanduses pakutavate väetiste valik on tõeliselt suur ja lai. Väetised jagunevad  orgaanilisteks väetisteks  ja mineraakväetisteks. Järgnevalt toon ülevaate levinumatest kaubanduses pakutavatest orgaanilistest ja mineraalstest väetistest.

2.1 Orgaanilised väetised

• Kanakaka graanulid- loodusväetis, valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust. Väetis sisaldab looduslikul kujul (graanulid 2-5 mm) kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. Tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise, suurendab saagikust. Parandab mullaviljakust ja elavdab mullaorganismide tööd. Graanulid lahustuvad hästi kokkupuutel mulla või niiskusega.

• Biolan loodusväetis- kanasõnnikust ja adrupulbrist valmistatud puhas looduslik väetis. See on kuivatatud ja granuleeritud ning sisaldab looduslikul kujul kõiki põhitoitaineid ja mikroelemente, mida taimed vajavad.

• Biolan hobusesõnnikuväetis- kompostitud hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda. Hobusesõnnikuväetis sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele. 

• Biolan looduslik toitevedelik- koos kastmisveega antav looduslik toitelahus toataimede, rõdulillede ja köögiviljade väetamiseks. See paneb taimed hoogsalt kasvama ja rohkelt õitsema. Toitevedelik on valmistatud broilerisõnnikust ja melassiekstraktist.

• Biolani mereandruekstrakt- vedel taimehooldusaine., mis tõhustab ja tasakaalustab taimede toitainekasutust ja suurendab nende elujõudu eriti just pimedal aastaajal. Mereadruekstrakti antakse kas koos kastmisveega või siis pritsitakse sellega lehti. Mereadruekstrakt on tavalisele väetisele lisaks antav taimehooldusaine, see ei asenda tavalist väetamist.

• Biolani looduslik toitepulk - valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest. See sobib kõikide toataimede looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisepulkadest saavad taimed põhi- ja mikrotoitained looduslikul kujul. Mereadrus sisalduvad tugevatoimelised looduslikud mõjuained aitavad taimedel teisi toitaineid omandada ja parandavad nende tervist. Biolani Looduslikud Toitepulgad panevad Teie taimed hoogsalt kasvama ja rohkelt õitsema.

• Biolani looduslik toitegraanul - toa- ja rõdutaimede mõeldud looduslik väetis. Loodusväetisegraanulitest saavad taimed põhi- ja mikroväetised looduslikul kujul. Toode on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest.

2.2 Mineraalväetised

Erinevate mineraalväetiste  valik on tõesti väga suur. Pakkuda on laias valikus vedelväetisi, graanulväetisi, veeslahustuvaid graanulväetisi ja väetisepulkasid nii erinevatele toataimedele kui ka aiakultuuridele. Laiema valikuga on kaupluselettidel esindatud Substrali, Compo, GreenWorldi ja Holding Investi ja Baltic Agro omapakendiväetised. Pakkuda on täisväetist, kevadiseks väetamiseks kevadväetist ning sügisperioodiks omakorda sügisväetist.

• Vedelvätised- pakutavate väetiste hulgas on universaalvätisi kui ka erinevaid väetisi spetsialiseerituna teatud kindlatele taimeliikidele või gruppidele(näiteks orhideeväetis, roheliste toataimede väetis, köögiviljaväetis, maitsetaimede vedelväetis jne) Pakkuda on väetisi, mille mineraalsetele koostisosadele on lisatud  ka orgaanilisi elemente(näiteks linnusõnnik Compo väetistel). Vedelväetised kindlustavad taimede tugeva kasvu, rikkaliku õitsemise, läikivad ja teved lehed, suure saagi jasuurepärased maitseomadused. Vedelvätisi on mugav kasutada toa- ja rõdutaimede ning kasvuhoonekultuuride väetamisel.

• Granuleeritud väetised- pakutavas valikus on esindatud graanulväetised kõigile erinevatele kultuuridele, veeslahustuvad pulberväetised ning aeglaselt lahustuvad pikaajalise toimega graanulväetised. Eraldi pakutakse ka väetisi mahepõllumeestele. Väetise kasutamine tagab taimede hea kasvu, rikkaliku õitsemise ning kvaliteetse saagi. Graanulväetisi on lihtsam kasutada aia- ja põllukultuuride ja muru väetamisel.

• Väetisepulgad- mugav kasutada toataimede vätamisel, sest nende toimeaeg on sageli pikk(Compo pulgaväetistel 3 kuud). Pakutavas valikus leiab väetisepulkasid nii rohelistele kui ka õitsvatele taimedele, orhideedele, rõdutaimedele, universaalseid väetisepulkasid ning samuti ka väetisepulkasid tomatitele ja maitsetaimedele.

Et garanteerida lopsakad elujõulised taimed ning rikkalik saak, on väetamine aianduses vajalik. Laias tootevalikus leiab igaüks omale sobiva ja vajadusel on võimalik küsida nõu müüjatelt. Oma aias olen kasutanud orgaanilistest väetistest kanakaka graanuleid ning erinevaid graanulväetisi aiakultuuride lõikes, samuti kevad- ning sügisväetist. Potilillede puhul kasutan Floraline universaalset vedelväetist ning orhideedele Compo orhidee väetisepulkasid.

Poes kõige ostetavamateks väetisteks on Vito vedelväetis ning Holding Investi erinevad graanulväetised. Populaarne on ka erinevate kevadväetiste ja sügisväetiste kasutamine vastaval aastaajal.

3. Eestis pakutavad geosünteedid, nende omadused ja kasutamine

Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas.

Geosünteedid jagatakse:

3.1 Geotekstiilid-  vastupidavad, õhku ja vett läbilaskad kangad, mis takistavad efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist.Kasutatakse drenaažiks, teede filterkihiks, aluspõhja tugevdamiseks, kuivatussüsteemides, raudteetammide stabiliseerimiseks, jalgteede, pargiteede, tänavasillutiste, liivateede, õueplatside,  murualade ja haljasalade rajamisel. Samuti veel ka vundamendidrenaažiks, vihma ja heitvee eemaldamisel, basseinide ja veesilmade rajamisel, ujumisrandade ja veealade kujundamisel aga ka laoplatsil ajutiseks ladustamiseks.

3.2 Geomembraanid-  praktiliselt vedelikke hülgavad materjalid. Geomembraanid on kaasaaegne, efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks. Nad on vastupidavad soolade, hapete ja muude keemiliste lahustite suhtes.

          Kasutamine:

       ·         Prügilate alumise kihi isoleerimine

       ·         Kommunaalsed jäätmed

       ·         Prügilate jäätmete kinni katmine

       ·         Tööstus - ja põllumajandusjäätmed

       ·         Jäätmehoidlad, komposteerimisväljakud

       ·         Erinevat tüüpi mahutite korrastus

       ·         Bensiinijaamade ja parklate ehitus, komposteerimisväljakud

       ·         Veekindad tammid järvedel, mererannikul, jõekanalitel, veehoidlatel jne.

       ·         Hüdroehitiste rajamisel: veejaamad, tammid jne.

       ·         Tunnelite, sildade ja viaduktide heakorrastamine

       ·         Ehitusplatside isoleerimine

3.3 Savikangad- on isetihenduvad komposiit geosünteedid, mis ühendavad endas miljonitest kiududest valmistatud geotekstiili ning kõrgpaisuvat looduslikku naatrium bentoniitsavi. See kombinatsioon, polümeerist ja loodustlikust savist, moodustab efektiivse vedelikubarjääri, millel on pikaajaline tõmbetugevus. Pärast esmast kokkupuutumist niiskusega bentoniitsavi paisub ja muutub vedelike, aurude ja gaaside barjääriks.

3.4 Geovõrgud- nende ülesanne on tekitada ehitatavasse konstruktsiooni (olgu selleks tavaline sõidutee, vundamendi alus, varinguohtlik ala, vall, nõlv, tugisein jne) tõmbejõude vastuvõttev komposiitkiht. Teisisõnu, geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses.

         Kasutamine:

• aluspinnase tugevdamine maanteede, raudteede ja lennuradade rajamisel

• järskude nõlvade püsivuse kindlustamine

• tugiseinte, tammide ja mürabarjääride ehitamine

• ladustamis- ja hoiuplatside rajamine

Mina geosünteete oma majapidamises kasutanud ei ole ning tänu käesolevale uurimistööle sain teada eeltoodud materjalide olemasolust ning samuti ka omandasin olulisi teadmisi nende omaduste ja kasutusealade kohta. Kõiki neid geosünteete on võimalik vajadusel kaubandusvõrgust soetada, kuid kahjuks mitte Võrus.  Uurimuse tulemusena sain teada, et selles linnas on Dekorast võimalik osta geotekstiili ja muid erinevaid geosünteete nad müügiks ei paku. K-Rauda  ja Empaki müüjad väitsid, et neil eeltoodud tooteid müügil ei ole.

4. Eestis pakutavad kattekangad, nende omadused

4.1 Pinnakattematerjalid

• Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.

• Peenravaip on aianduses ja haljastuses kasutatav pinnakattematerjal. Takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena, samas vähendab errosiooni. On tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip on tihe, vett läbilaskev polüpropüleenkangas. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. On vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne.

            Otstarve ja omadused:
           • neelates päikesevalgust pärsib kangas fotosünteesi ja pidurdab umbrohtude kasvu
           • keskkonnasõbralik vähendades herbitsiidide ja teiste umbrohutõrjevahendite vajadust
           • vähendades aurustumist säilitab mulla niiskust kuival perioodil
           • vähendab oluliselt lillepeenarde hoolduskulu
           • ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav
           • jahukastesse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes vastupidav.

• Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras.Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Olenevalt kasutuskohast peab vastu 5-6 aastat.

          • Umbrohutõrjel on alternatiiv herbitsiididele.
          • Ühtlase kuju ja suurusega saak.
          • Spetsiaalne rebenemisekindel UV kiirgusele vastupidav struktuur
          • Niiskust läbilaskev ja hingav.

4.2 Materjalid taimede katteks

• Katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mida kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks.Katteloori ruutmeeter kaalub reeglina vaid 10 - 20 grammi. Toodetakse ka paksemaid  ja raskemaid loore. Paksude 22 - 50g kaaluvate kattelooride kasutamine ei ole meie kogemuste põhjal meie kliimas otstarbekas. Paksul kattelooril on küll suurem soojapidavus, kuid mitte märkimisväärselt.   Samal ajal rida puudusi: Suure raskuse tõttu on suurem taimedega kokkupuutepind ja seega suuremad sellest tingitud külma- ja hõõrdumiskahjustused. Halvema valguse läbilaskevõime ja raskuse tõttu tuleb paks katteloor  pärast taimede tärkamist ikkagi eemaldada ja asendada kerge looriga. Halvast õhu läbilaskvusest ja tihedusest tekib päikesepaistelise ilmaga oht kuumakahjustusteks.

          Katteloori kasutatakse peamiselt:
         • saagialguse kiirendamiseks
         • öökülma kaitseks         
         • kaitseks kahjurite eest.

• Pakasekaitsekangas kaitseb külmaōrnu pōōsaid, ilu- ja okaspuid, rododerndroneid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse alles pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta et säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi ōhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mōjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2. UV-kaitse.

• Talveloor on tegelikult mõeldud peenral sooja hoidmiseks varakevadel ja hilissügisel, aga vahel kulub see marjaks ära ka talvel. Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam, ta kaitseb külmakraadide eest paremini kui tavaline katteloor. Loor ei lase enda alla kogunenud soojust tagasi, tasandab päevase ja öise temperatuuri kõikumise. See loob taimekasvuks head stabiilsed tingimused. Talveloor laseb läbi vähemalt 90% valgust ning sellele pinnale langenud vee.Kui lund ei ole, maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla –10°, katke maasikapeenar talvelooriga. Enamik uuemaid sorte on üsna külmaõrnad, sest õiepungad asuvad risoomil kõrgemal. Loor kaitseb ka külma tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu.Soomes kasutatakse talveloori väga palju maasikaistandustes.Talvelooriga on hea katta ka kultuurmustikaid, mille osa sorte on külmaõrnad.Sügisel on talveloori hea peale visata hiina kapsale, spargelkapsale, lillkapsale, kõrvitsatele-kabatšokkidele ja muule hilisele aiaviljale. Kevadel saab talveloori all hakata õige varakult kasvatama salatit, varajast kartulit, maitserohelist, sibulat, samuti võõrasemasid. Kasvuhoones võib teha tomatitaimedele loorist ümbrise, siis saab need juba mai algul välja istutada. Kui kasvuhoonet pole, saaks talvelooriga ümbritsetud tomateid kasvatada edukalt väljas.

• Varjutuskangast kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. Sobib kasutada ka kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnade taimede kaitseks. Varjutskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Erinev tihedusprotsent (25-50%) näitab, mitu protsenti valgusest kangas kinni püüab. Varjutuskangas võib enda töö lihtustamiseks puudele peale panna juba sügisel, sest kevadel võib see lume tõttu olla raskendatud!

Kaubanduses pakutav kattekangaste valik on lai. Pakutakse erineva laiuse ming tihedusastmega katteloore ja varjutuskangast. Samuti on aianduspoodide tootevalikus olemas erinevates laiustes peenravaibad ja tekstiilmulšid. Pakasekaitsekangas ja talveloor on enamjaolt müügil pakituna kindlates erinevates mõõtudes. Oma koduaias olen kasutanud katteloori kurgipeenra katteks  ning pakasekaitsekangast külmaõrnade rooside katteks. Kasutanud olen ka varjutuskangast okaspuude varjutamiseks kevadpäikese eest. Samuti on mul arvestatav maasikaistandus, milles peenrakattena on kasutusel maasikakile. Kindlasti jääb maasikakile vastupidavus kõvasti alla peenravaibale ning tekstiilmultšile, kuid hinnalt on ta siiski tunduvalt odavam pinnakattematerjal.

Väga palju ostetakse ja kasutatakse aianduses katteloori ja ja kattekangast, tunduvalt vähem aga pakasekaitsekangast ja talveloori. Ka varjutuskangale on poes väljakujunenud oma arvukas ostjaskond.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kaubanduses on pakkuda suur ja lai valik erinevaid väetisi ja kattekangaid. Pisut kasinam on multšide valik ja geosünteetide valikus oli Võru kaubanduses pakkuda ainult geotekstiili. Kindlasti on suuremates linnades geosünteetiliste materjalide valik palju suurem.

Tootevalik aasta-aastalt   laieneb ning igal kevadel leiab hulgi-ning jaemüüjate valikus aina uuemaid ja huvitavamaid tooteid. Seega tasub sarnast uuringut teha, et tutvuda tootevalikuga, võtta oma koduaias kasutusele uuendusi toodete osas ning olla kursis pakutavaga. Samuti sain käesoleva uuringuga juurde uusi teadmisi ning õppisin tundma geosünteete, nende kasutusvõimalusi ja omadusi.

Kasutatud materjalid

1.Erinevate mutšide head ja vead. Mailis Laanemäe. 02. juuni 2010. Maalehe digileht. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
2.OÜ Viikon koduleht. http://www.viikon.ee/
3.ViaCon Eesti AS koduleht. http://www.viacon.ee/
4.Biolan Eesti AS koduleht. http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=118
5.Holding Invest OÜ koduleht. http://hi.ee/
6.Baltic  Agro AS koduleht.  http://koduaed.balticagro.ee/et/
7.Selteret OÜ koduleht. http://www.selteret.ee/
8.Schetelig AS koduleht. .http://www.schetelig.ee/pood